12345678

1. Riia ja Riia piirkond

MAALILINE KONTRASTIDE PIIRKOND – TORNIDEST METSADE JA KALJUDENI
Riia vanalinn – Rāmkalni: 56 km. Päevad: 1– 3

Riia on ümbritsetud metsaga – sellepärast on linna keskusest matka alustamisel võimalik vaid paari tunniga jõuda kaunite männimetsade keskele. Rada lookleb metsaste rannikuluidete vahel, Koiva jõe ääres ja mööda ajaloolist postiteed, mida kasutati naaberriiki rändamiseks juba muistsetel aegadel. Suve algul õitseb heinamaadel rikkalikult tõrvalilli.

2. Gauja Rahvuspark

KOIVA (GAUJA) JÕE ÜRGORG – LÄTI MULJETAVALDAVAIM JÕEORG
Rāmkalni – Valmiera: 112 km. Päevad: 4 - 8

Metsa matkarada kulgeb enam kui 100 km ulatuses mööda Koiva jõeorgu ja läbi kogu Gauja rahvuspargi. Koiva kallastel on palju liivakivipaljandeid, mis tekitavad vees värvilisi peegeldusi. Kõige kaunimad vaated on seal kevadel, kui õitsevad toomingad ning sügisel, kui puude lehed värvuvad erkpunaseks ja kollaseks. Koiva jõe ürgorus on reljeefne maastik: kõrguste vahe ulatub 80 meetrini. Tee kulgeb enamasti mööda jõeäärseid metsaradu, väljudes metsast Līgatne ja Sigulda juures.

3. Põhja-Koiva metsaala

PUUTUMATU VIDZEME METSAALA
Valmiera – Trapene: 123 km. Päevad: 9 - 13

Üks vähem asustatud ja metsasemaid alasid matkarajal. Metsades on rikkalikud seene- ja marjakohad, palju linde ja metsloomi. Koiva, Läti pikim jõgi, lookleb siin sisemaa luidete vahel, mida katavad hõredad, valgusküllased männimetsad. Maad katab põdrasamblik, mille heleda tooni tõttu tundub mets alati päikeseline. Kõrgematest kohtadest vaadates ilmuvad nähtavale maalilised Koiva vaated. Kohati ootavad matkajaid laiad heinamaad, mille keskel kasvavad vanad majesteetlikud tammed. Põllumaade ja metsade vahel on üksikud talud.

4. Veclaicene (Vana-Laitsna) metsaala

PÕHJA-LÄTI KAUNEIM KUPPELMAASTIK
Trapene – Korneti: 44 km. Päevad: 14 - 15

Matkarada läbib Alūksne kõrgustikku. See on üks raja raskemaid lõike, sest maastik on ebatasane ja künklik. Siin on palju liustiku sulamisel tekkinud orge ja künkaid, millelt avanevad avarad panoraamvaated ja kust võib näha isegi Eestit ja Suurt Munamäge. Kõige kaunimad vaated on siin kevadel, kui õitsevad võililled ja sügisel, kui värvuvad puude lehed. Kõrgematele küngastele rajati tuhanded aastad tagasi linnuseid, et õigeaegselt näha vaenlaste tulekut. Matkarada põikab korraks Eestisse, maaliliste metsajärvede ja vaatetorniga Paganamaale, et siis Läti kaudu piiripunkti viia.

5. Haanja kõrgustik

SUUR MUNAMÄGI HAANJA LOODUSPARGIS – BALTIMAADE KÕRGEIM TIPP
Loogamäe – Vana-Vastseliina: 54 km. Päevad: 16 - 18

Haanja kõrgustiku maastikku on 50 km raadiuses kõige paremini näha Suure Munamäe vaatetornist. Suure Munamäe kõrgus on 318 m merepinnast ja see on Baltimaade kõrgeim tipp. Matkarada kulgeb mööda väikseid külavaheteid. Metsad vahelduvad siin põllumaade ja hajataludega.

6. Setomaa

SETOMAA – MITMEKESINE LOODUS JA RIKKALIK KULTUURIPÄRAND
Vana-Vastseliina – Ristipalo: 73 km. Päevad: 19 - 21

Setomaal elavad setod – eriline rahvas, kel on oma keel ja hästi säilinud traditsioonid. Metsa matkarajal käijad saavad külastada traditsioonilist seto talu ja nautida setode kööki. Metsad on siin eriti kaunid varasügisel, kui maapinna värvib lillaks õitsev kanarbik. Üks kaunimaid rajalõike Setomaal viib piki Piusa jõekallast, kus võib näha liivakivipaljandeid. Värska lahe kaldal, kauni männimetsa rüpes on Värska kuurortravikeskus, mis kasutab kohalikku loodusväge – mineraalvett ja järvemuda. Värska mineraalvesi on tuntud kogu Eestis ja kaugemalgi.

7. Peipsimaa

KALURIKÜLAD JA SIBULATEE
Ristipalo – Kuremäe: 255 km. Päevad: 22-33

Peipsi järv on nii suur, et see meenutab merd. Metsa matkarada kulgeb selle kallastel läbi külade, mida ühendavad teineteisega pikad tänavad. Nende ääres asuvad värviliste puumajakeste read. Külades on tunda õigeusukultuuri mõjutusi. Siin on Vene impeeriumi tsaari Nikolai aegadest püsinud traditsioon kasvatada sibulaid. Tänava ääres müüvad inimesed isekasvatatud sibulatest põimitud vanikuid. Väikestes poodides ja restoranides saab osta Peipsi järve kalu ja maitsta kalaroogasid. Peipsi põhjarannikul saab nautida ka liivaranda.

8. Eesti põhjarannik

LAHEMAA RAHVUSPARK, JOAD, RÄNDRAHNUD JA PANKRANNIK
Kuremäe – Tallinn: 344 km. Päevad: 34–50

Eesti põhjarannikul muutub loodus matkaraja ümber karmimaks ja põhjamaisemaks. Siin leidub majasuurusi rändrahne, hõredalt asustatud looduskauneid saari ja Baltimaade suuremaid jugasid. Piki Läänemere kallast sirutub Põhja-Eesti pank, mis on osa Balti klindist. Soome lahe ääres kulgeb matkarada kaunitel maastikel nii kivisel kui ka liivarannal. Läbitakse Lahemaa rahvusparki, millele on omased lahed ja poolsaared, metsad ja kultuuripärandirikkad külad. Edasi viib Metsa matkarada läbi Eestile tüüpiliste kadakaväljade ja linnalähedaste asulate Tallinna kesklinna.