EESTI PÕHJARANNIK
LAHEMAA RAHVUSPARK, JOAD, RÄNDRAHNUD JA PANKRANNIK
Kuremäe – Tallinn: 344 km, 17 päeva.
Eesti põhjarannikul muutub loodus matkaraja ümber karmimaks ja põhjamaisemaks. Siin leidub majasuurusi rändrahne, hõredalt asustatud looduskauneid saari ja Baltimaade suuremaid jugasid. Piki Läänemere kallast sirutub Põhja-Eesti pank, mis on osa Balti klindist. Soome lahe ääres kulgeb matkarada kaunitel maastikel nii kivisel kui ka liivarannal. Läbitakse Lahemaa rahvusparki, millele on omased lahed ja poolsaared, metsad ja kultuuripärandirikkad külad. Edasi viib Metsa matkarada läbi Eestile tüüpiliste kadakaväljade ja linnalähedaste asulate Tallinna kesklinna.
Lisainfo piirkonna kohta
PEIPSIMAA
KALURIKÜLAD JA SIBULATEE
Ristipalo – Kuremäe: 255 km, 12 päeva.
Peipsi järv on nii suur, et see meenutab merd. Metsa matkarada kulgeb selle kallastel läbi külade, mida ühendavad teineteisega pikad tänavad. Nende ääres asuvad värviliste puumajakeste read. Külades on tunda õigeusukultuuri mõjutusi. Siin on Vene impeeriumi tsaari Nikolai aegadest püsinud traditsioon kasvatada sibulaid. Tänava ääres müüvad inimesed isekasvatatud sibulatest põimitud vanikuid. Väikestes poodides ja restoranides saab osta Peipsi järve kalu ja maitsta kalaroogasid. Peipsi põhjarannikul saab nautida ka liivaranda.
Lisainfo piirkonna kohta
SETOMAA
SETOMAA – MITMEKESINE LOODUS JA RIKKALIK KULTUURIPÄRAND
Vana-Vastseliina – Ristipalo: 73 km, 3 päeva.
Setomaal elavad setod – eriline rahvas, kel on oma keel ja hästi säilinud traditsioonid. Metsa matkarajal käijad saavad külastada traditsioonilist seto talu ja nautida setode kööki. Metsad on siin eriti kaunid varasügisel, kui maapinna värvib lillaks õitsev kanarbik. Üks kaunimaid rajalõike Setomaal viib piki Piusa jõekallast, kus võib näha liivakivipaljandeid. Värska lahe kaldal, kauni männimetsa rüpes on Värska kuurortravikeskus, mis kasutab kohalikku loodusväge – mineraalvett ja järvemuda. Värska mineraalvesi on tuntud kogu Eestis ja kaugemalgi.
Lisainfo piirkonna kohta
HAANJA KÕRGUSTIK
SUUR MUNAMÄGI HAANJA LOODUSPARGIS – BALTIMAADE KÕRGEIM TIPP
Loogamäe – Vana-Vastseliina: 54 km, 3 päeva.
Haanja kõrgustiku maastikku on 50 km raadiuses kõige paremini näha Suure Munamäe vaatetornist. Suure Munamäe kõrgus on 318 m merepinnast ja see on Baltimaade kõrgeim tipp. Matkarada kulgeb mööda väikseid külavaheteid. Metsad vahelduvad siin põllumaade ja hajataludega.
Lisainfo piirkonna kohta
VECLAICENE (Vana-Laitsna) METSAALA
PÕHJA-LÄTI KAUNEIM KUPPELMAASTIK
Trapene – Korneti: 44 km, 2 päeva.
Matkarada läbib Alūksne kõrgustikku. See on üks raja raskemaid lõike, sest maastik on ebatasane ja künklik. Siin on palju liustiku sulamisel tekkinud orge ja künkaid, millelt avanevad avarad panoraamvaated ja kust võib näha isegi Eestit ja Suurt Munamäge. Kõige kaunimad vaated on siin kevadel, kui õitsevad võililled ja sügisel, kui värvuvad puude lehed. Kõrgematele küngastele rajati tuhanded aastad tagasi linnuseid, et õigeaegselt näha vaenlaste tulekut. Matkarada põikab korraks Eestisse, maaliliste metsajärvede ja vaatetorniga Paganamaale, et siis Läti kaudu piiripunkti viia.
PÕHJA-KOIVA METSAALA
PUUTUMATU VIDZEME METSAALA
Valmiera – Trapene: 123 km, 5 päeva.
Üks vähem asustatud ja metsasemaid alasid matkarajal. Metsades on rikkalikud seene- ja marjakohad, palju linde ja metsloomi. Koiva, Läti pikim jõgi, lookleb siin sisemaa luidete vahel, mida katavad hõredad, valgusküllased männimetsad. Maad katab põdrasamblik, mille heleda tooni tõttu tundub mets alati päikeseline. Kõrgematest kohtadest vaadates ilmuvad nähtavale maalilised Koiva vaated. Kohati ootavad matkajaid laiad heinamaad, mille keskel kasvavad vanad majesteetlikud tammed. Põllumaade ja metsade vahel on üksikud talud.
GAUJA RAHVUSPARK
KOIVA (GAUJA) JÕE ÜRGORG – LÄTI MULJETAVALDAVAIM JÕEORG
Rāmkalni – Valmiera: 112 km, 5 päeva.
Metsa matkarada kulgeb enam kui 100 km ulatuses mööda Koiva jõeorgu ja läbi kogu Gauja rahvuspargi. Koiva kallastel on palju liivakivipaljandeid, mis tekitavad vees värvilisi peegeldusi. Kõige kaunimad vaated on seal kevadel, kui õitsevad toomingad ning sügisel, kui puude lehed värvuvad erkpunaseks ja kollaseks. Koiva jõe ürgorus on reljeefne maastik: kõrguste vahe ulatub 80 meetrini. Tee kulgeb enamasti mööda jõeäärseid metsaradu, väljudes metsast Līgatne ja Sigulda juures.
RIIA JA RIIA PIIRKOND
MAALILINE KONTRASTIDE PIIRKOND – TORNIDEST METSADE JA KALJUDENI
Riia vanalinn – Rāmkalni: 56 km, 3 päeva.
Riia on ümbritsetud metsaga – sellepärast on linna keskusest matka alustamisel võimalik vaid paari tunniga jõuda kaunite männimetsade keskele. Rada lookleb metsaste rannikuluidete vahel, Koiva jõe ääres ja mööda ajaloolist postiteed, mida kasutati naaberriiki rändamiseks juba muistsetel aegadel. Suve algul õitseb heinamaadel rikkalikult tõrvalilli.
JŪRMALA JA RIIA
LÄTI POPULAARSEIM KUURORTLINN JA PEALINN
Bigauņciems – Riia: 51 km, 3 päeva.
Metsa matkarada läheneb Läti pealinnale Riiale ning läbib oma teekonnal Jūrmala kuurortlinna. Matkaja saab valida, kas soovib kõndida pikal liivarannal või hoopis Jūrmala linna kesktänaval – Jomase jalakäijate tänaval. Linn on suviti täis puhkajaid, siin palju spaa-hotelle ja kohvikuid ning suveõhtutel kõlab elav muusika. Jūrmala linna iseloomustab ajalooline suvila-puitarhitektuur, tänini rajatakse siia uhkeid häärbereid ja villasid. Rannaluidetel asuvad metsad on täis erinevaid radu, kus on hea jalutada, joosta või kepikõndi harrastada. Jūrmalat eraldab Riia ümbruse metsadest Lielupe jõgi. Priedaine külast suundub Metsa matkarada Kleisti metsadesse, kust Riia äärelinnatänavad viivad üha edasi Daugava jõe suunas. Pärast Daugava ületamist jõuab matkaja Riia kesklinna südamesse – Raekoja platsile. Riias tasub kindlasti võtta aega ja pikemalt ringi vaadata, olgu siis jala või ühistranspordiga.
TUKUMS JA ĶEMERI RAHVUSPARK
ĶEMERI RAHVUSPARK – LÄTI KÕIGE MITMEKESISEMAD MÄRGALAD
Jaunmoka loss – Bigauņciems: 56 km, 3 või 4 päeva.
Ķemeri rahvuspark on asutatud eri tüüpi märgalade kaitseks. Kaitseala piiresse jäävad Liivi lahe madalad rannikuveed, kinnikasvavad rannikujärved ehk laguunid, ulatuslikud soostikud, lodumetsad ja lamminiidud, mis kõik on olulised elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele, eriti rändlindudele ja pesitsevatele lindudele. Rahvuspargi taimestikus on esindatud 25% Läti punase raamatu taimedest. Rahvusparki kuulub Läti suurim soo – Suur Ķemeri raba, samuti mitmed teised, nagu Rohesoo (Zaļais purvs) ja Nõiasoo (Raganu purvs). Metsa matkarada põikab neist oma teekonnal õige lähedalt mööda. Neis suurtes soodes on aegade jooksul tekkinud sulfaatne mineraalvesi ja ravimuda, mis andsid põhjuse asutada Ķemeri kuurort. Pärast Ķemeri ajaloolist kuurorti kohtub Metsa matkarada Ranniku matkarajaga (E9) ning mõlemad suunduvad sama teed pidi Riia poole.
ABAVA JÕE ORG
MÖÖDA ABAVA ORU VIINAPUUVÄLJU
Renda – Jaunmoka loss: 70 km, 3 päeva.
Abava jõe org on kohati kuni 2 km lai ja 30–40 m sügav, pakkudes matkajale mõnusat vaheldust ja vaateid. Sabiles saab maitsta piirkonnas valmistatud siidreid ja veine. Pedvāle kunstiparki (veidi alla 100 hektari) iseloomustavad niidud, põõsastikud, lainjad nõlvad, sügavad orud, allikad, ojad ja looklev jõgi. Siia on rajatud kunstnike maja, kus toimuvad näitused, kontserdid ja muud üritused. Kandava linna sümbol on maakividest sild Abava jõel. Abava jõe oru looduslike niitude eest, mis on eriti kaunid kesksuvel, hoolitsevad lihaveiste karjad. Pūres asutu sisse šokolaadivabrikusse, kus saab minna ekskursioonile ja maitsta vabrikus valmistatud maiustusi.
KULDIGA JA SELLE ÜMBRUS
VÕLUV KULDĪGA VANALINN JA EUROOPA KÕIGE LAIEM JUGA
Snēpele – Renda: 53 km, 2 päeva.
16.–17. sajandil oli Kuldīga Kuramaa ja Semgallia hertsogi Jacob Kettleri elukoht. Kettleri 40-aastase valitsusaja jooksul tegi piirkond läbi tõelise õitsengu. Kuldīga munakivitänavad, vanad hooned, läbi linna voolav Alekšupīte jõgi, Katariina kirik ja seal toimuvad orelikontserdid, gurmeerestoranid ja linnasüdames asuv kohaliku toidu poed meelitavad külalisi kaugemalt ja lähemalt nautima selle linna rahulikku atmosfääri. Linna maamärgiks on kujunenud punastest tellistest ehitatud sild üle Venta jõe. Venta jõel asub ka Euroopa kõige laiem juga – Venta juga laiusega u 100 meetrit. Kuna joa kõrgus on vaid 1,6–2,2 meetrit, võib siin kevaditi näha lendavaid kalu: vimbad hüppavad joast üles, et jõe ülemjooksule kudema suunduda. Kuldīga ümbruses laiuvad suured Kuramaa metsad.
LÕUNA-KURAMAA PIIRKOND
RIETUMKURSA KÕRGUSTIKU KÜNGASTEL JA JÕEORGUDES
Läti-Leedu piir – Snēpele: 111 km, 6 päeva.
Lõuna-Kuramaa teine nimetus on Leišmale, mis tähendab Leedu piiri ääres asuvat ala. Maastikus puuduvad vanad talud ja külad, kuna kõik need hävitati Teises maailmasõjas. Matkarada kulgeb metsatukkadega vahelduval põllumajandusmaastikul. Ammu möödunud aegu meenutavad Priekules asuv Gotlandi liivakivist valmistatud Rootsi Värav (ehitatud aastal 1688), mida ehivad von Korffide ja von Rederni hertsogisuguvõsade vapid ning 18.–19. sajandi ajaloolised ehitised Aizputes.
ŽEMAITIJA ETNOGRAAFILINE PIIRKOND
ÜLE ŽEMAITIJA KÕRGUSTIKU
Dengtiltis – Leedu-Läti piir: 276 km, 14 päeva.
Metsa matkarada kulgeb läbi Kurtuvėnai, Varniai ja Salantai regionaalparkide ning Žemaitija rahvuspargi, kus on esindatud Žemaitija etnograafilise piirkonna loodusväärtused ja kultuuripärand. Metsa matkarajalt avanevad vaated künklikule ja metsasele maastikule, mida ilmestavad järved, jõed, ojad, sood ja allikad. Üle poole Žemaitija rahvuspargi territooriumist on kaetud metsaga, peamiselt tiheda ja pimeda kuusemetsaga, samuti põliste okas- ja segametsadega, lagedatel aladel on niidud. Metsa alla ja küngastele jäävad ka arvukad vanad asulakohad ja linnamäed. Žemaitija omapärastes külades ja linnakestes elavad inimesed on säilitanud oma kultuuripärandi, sh murdekeele, kombed ja tavad (nt vastlapäeva ja jaanipäeva tähistamine).
DUBYSA JÕE ORUS
DUBYSA JÕE ORU KALLASTEL
Vilkija – Dengtiltis: 141 km, 6 või 7 päeva.
Järgmised poolteist päeva kulgeb Metsa matkarada läbi Dubysa regionaalpargi, kus Dybusa jõe kaldaid ilmestavad linnamäed, ajaloolised kirikud ja muud ajaloolis-kultuurilised mälestised. Dybusa on maaliline jõgi, mis meeldib loodussõpradele eeskätt oma kiire voolu tõttu. Jõgi on madal, vesi selge ning liivastel kallastel on mitmeid puhke- ja telkimisplatse. Metsa matkarada viib läbi Betygala, Ugioniuse ja Šiluva külade, kuni jõuab Tytuvėnai regionaalparki. Selle pargi suurimad väärtused on järved ja nende vahelised märgalad, mis on olulised elupaigad paljudele looma- ja linnuliikidele, sealhulgas tuhandetele sookurgedele. Tytuvėnai linn on tuntud oma barokkstiilis frantsiskaani kloostri ja kiriku poolest, mis on rajatud 17. sajandil. Šiluva on oluline koht katoliiklaste jaoks, sest see on palverännakute sihtkoht.
KAUNAS JA KAUNASE PIIRKOND
KAHE JÕE KOHTUMISPAIGAS ASUVAD MAALILISED LINNAD, MIDA ÜMBRITSEB ROHELUS JA KAHE SÕJA VAHELINE ARHITEKTUUR
Pakuonis – Vilkija: 79 km, 5 päeva.
Kaunas, üks kõige ilusamaid Leedu linnu, asub Nemunase ja Nerise jõgede kohtumispaigas. Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. See oli kunagise Vene Impeeriumi (1842–1915) Kovno kubermangu pealinn ja kahe maailmasõja vahelisel perioodil Leedu pealinn (1919–1940). Kaunase suurim park on Panemunėse männik. Seal on rohkesti jalgrattateid ja teeradu ning Nemunase kallastel on supelrannad. Lampėdise karjäär (125 ha) oli vanasti kruusakarjäär. Selle kaldad on nüüd Kaunase rahvale mõnus ajaveetmis- ja supluskoht. Metsa matkarada teeb põike läbi Kulautuva kuurortlinna. Kergliiklustee viib piki Nemunase kallast kuni Vilkijani ning matkajale avanevad kaunid vaated jõele. Teel Vilkijasse toob vaheldust mitmekesine maastik, mida iseloomustavad väikeasulad, linnamäed ja metsatukad.
PIKI NEMUNASE JÕE LOOKEID
PUNIA ÜMBRUSE PÕLISMETSAD, VÕIMSAD JÕEÄÄRSED KALJUSEINAD JA MINERAALVEEKUURORDID
Nemunaitis – Pakuonis: 111 km, 5 või 6 päeva.
Metsa matkarada lookleb Nemunase jõe metsastel kallastel läbi Nemunase loogete regionaalpargi. Alytuse ja Pakuonise vahelises lõigus moodustab Nemunase jõgi mitu suurt looget, mille ääres kõrguvad kuni 40 meetri kõrgused paljandid. Loodus on siin erakordselt ilus. Nemunaitise külas, nagu enamikes Leedu väikeasulates, on uhke tellistest ja maakividest ehitatud kirik. Alytuse linnamägi, mille asustasid vanad leedulased, pärineb 14. sajandist. Tänapäeva Alytuse uhkuseks on Leedu kõrgeim jalakäijate sild ja mitmed pargid. Nemunase paremkaldal asuv Birštonase kuurortlinn on populaarne kuurort, kus pakutakse muda- ja mineraalveeravi. Birštonases saavad külalised selleks ette nähtud kohtades tasuta kohalikku kuulsat mineraalvett juua ja kaasagi võtta.
DZŪKIJA ETNOGRAAFILINE PIIRKOND
LEEDU METSASEIM ALA
Lazdijai (Poola-Leedu piir) – Nemunaitis: 140 km, 6 päeva.
Dzūkija maastikud on voolinud mandriliustik, üle 10 000 aasta tagasi. Metsa matkarada kulgeb piki metsateid läbi ulatuslike, hõredalt asustatud metsade ja läbi väikeste külade. Dzūkija piirkonna inimeste eluolu on kujundanud ja mõjutanud mets. Metsaga on seotud nii inimeste elatusalad kui ka traditsiooniline eluviis. Juba iidsetest aegadest saati on siinsed inimesed metsast seeni korjanud ning neid edasi müünud. Dzūkija vanasõnagi ütleb nõnda: kui poleks seeni ja marju, oleks Dzūkija tüdrukud paljad. Druskininkai kuurort on välja kujunenud tänu soolakale looduslikule mineraalveele. Druskininkai linna nimi pärineb leedukeelsest sõnast druska – sool. Merkyse ja Nemunase jõgede kokkusaamiskohas asub Merkinė linn, üks Leedu vanimaid asulaid. Siin kulgeb Metsa matkarada läbi Dzūkija rahvuspargi.
MATKAMINE - kellele ja milleks?
Kõnni oma tervis paremaks!
Sport on tihtipeale vigastusterohke ning teatavat varustust või aega nõudev tegevus. Heaks alternatiiviks on heas tempos kõndimine, mis parandab tervist ja kogu lihaskonda, siinjuures ka kõhulihaseid ning meeleolu. Mida kõndimine sinu organismile veel annab?
Kas paljajalu kõndimine on tervisele kasulik?
Kõige otsesem kasutegur paljajalu kõndimisel on see, et taastub meie loomulik kõndimismuster ja kõnnak. Paljajalu kõndimisel on sellele veel lisaks häid tervisemõjusid.
Miks kõndimine meie tervisele hea on?
Portaal Go Fit Stay Fit toob välja põhjused, miks kõndimine meie tervisele hea on.
Avasta Metsa matkarada Eestis, Lätis ja Leedus
baltictrails.eu/forest
See lehekülg on loodud projekti „Piiriülene kaugmatkarada Metsa matkarada“ raames ja seda on kaasrahastanud Euroopa Liit ja Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programm. Antud lehekülje sisu väljendab autori seisukohta. Programmi juhtiv asutus ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.